Mõnus töö hilissügiseks – raja turbaaed
Kaja Kurg
Kodu & Aed
Enne, kui asud turvast laiali kühveldama, tuleb teha peenrale serv. | Kaja Kurg

Hapulembestele taimedele mõeldud istutusala põhi on kaval juba hilissügisel ära teha: pika talve jooksul saab siis turvas endasse imeda kogu vihma- ja lumevee, mis taevast tuleb. Kevadel alustades pead nägema ränka vaeva, et peenratäis kuiva turvast ühtlaselt niiskeks saada.

Turbaaed on tore nurgake, kus lisaks rododele saab kasvatada ka hortensiaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid, kanarbikke, eerikaid ja paljusid teisi vahvaid taimi. Kõigepealt tuleb valmis teha happelisest turbast istutusala, mis on päris suur ettevõtmine. Aga novembris, kui aias enam suurt midagi teha pole, on see just hea põhjus värskes õhus liigutamiseks. Kui ilm püsib pehme ja külmakraade ei ole, võib turbatööd vabalt ette võtta ka detsembris või isegi jaanuaris-veebruaris. Lisaks sellele et talvised sademed turvast niisutavad, vajutab ka lume raskus turba veidi tihedamaks, muidu on see liiga õhuline.

Maa peale, mitte süvendisse

Kui aias on tavaline, st neutraalne või nõrgalt happeline muld, tuleb turbapeenar teha kindlasti maa peale, mitte kaevata süvend ja täita see turbaga. Põhjus on selles, et juured tahavad saada õhku, aga augus märja turba sees on need justkui vannis. Eriti hull on lugu savisel maal, mis hoiab vett kinni. Halvimal juhul mädanevad juured juba esimese suvega ära.

Paha teeb ka turbaga täidetud süvendisse valguv pinnasevesi, mis aja jooksul neutraliseerib happelise kasvukeskkonna. Peenrakanga või geotekstiiliga eraldamine siin ei aita, sest mõlemad aianduskangad lasevad vett läbi. Vaid liivasel maal, mis on hapukas ja laseb vett kergesti läbi – näiteks männimetsa all –, võib hapulembesed taimed otse pinnasesse tehtud auku istutada.

Rohukamarat ära eemalda

Kui turbaaiale on sobiv koht leitud, märgi maha peenra piirid. Selleks võid kasutada näiteks kastmisvoolikut, mis püsib kindlalt paigas ja mida on mugav sättida peenrale soovitud kuju andmiseks. Seejärel kata maalapp peenravaiba või geotekstiiliga, et turvas ei saaks aluspinnaga seguneda ja et soovimatute taimede juured ei tungiks peenrasse.Rohukamara eemaldamisega ära näe vaeva, sest paksu turbakihi all pimeduses kaob see iseenesest. Samal põhjusel pole mitte mingit vajadust kasutada ka Rounduppi või mõnda muud glüfosaati sisaldavat kemikaali. Ja pealegi – miks saastada koduaeda selle salakavala, taimi hävitava mürgiga! Sinna, kus pinnas on liiga konarlik ja aianduslikke kangaid ei saa kasutada, võib panna rohu lämmatamiseks hästi paksu kihi metsa alt toodud tamme- ja vahtralehekõdu. Ja turvas kohe selle peale.

Millest teha servad?

Enne kui peenravaibale-geotekstiilile turvas kühveldada, tuleb teha peenrale servad. Selleks sobivad turbapätsid, maakivid, puurondid, vanad raudteeliiprid. Äärise võib punuda ka peenikestest lehtpuuvitstest, mõnele meeldib võib-olla puitpalissaad. Immutamata puit küll kõduneb aja jooksul, kuid selleks ajaks on peenral olev turvas kattunud samblaga, mis hoiab seda kinni ega lase laiali vajuda. Ka turbapätsid on sammaldunult tugevamad. Servadeks ei sobi aga mitte kuidagi paekivi, sest see neutraliseerib turba happesuse.

Nipid turbapätside kasutamiseks

Võib tunduda, et kandilisi turbapätse on väga lihtne ritta ja üksteise peale laduda. Siiski on ka siin omad nõksud, mida tasub teada. Serv jääb paremini hoidma, kui pätsid on sissepoole veidi kaldus. Kohale fikseerimiseks võid kasutada peenikesi grillitikke või oksi. Suru need läbi pätsi maa sisse, pealt ei tohi kinnitusvahend jääda välja paistma. Eriti hästi sobivad peenikesed bambuskepid, sest need ei mädane. Pikast bambuskepist on oksakääridega lihtne lõigata sobiva pikkusega juppe.

Kui soovid kõrgemat serva, siis lao ka teine rida. Pane pätsid nagu telliseidki ladudes jätkukohtadele, et müür püsti seisaks. Lisaks sellele kinnita pätsid ka tikkude või okstega. Algul näeb pätsidest laotud serv välja nurgeline. Paljudele see ei meeldi, eriti kui koduaias on kõik muu väga perfektne. Sel juhul lõika serv noaga ilusaks ühtlaseks. Pätside nurgelisus kaob ära aga ka ise aja jooksul, kui need samblaga kattuvad.

Sega sisse männikoorepuru

Kühvelda peenrasse turvast servast umbes 5 cm jagu kõrgemalt. Muidu jääb peenra pind servadest madalamale – nimelt vajub õhuline turvas aja jooksul ligi viiendiku võrra kokku. See ei näe aga üldse hea välja. Turba sisse tasub segada õhulisuse hoidmiseks peenemat männikoorepuru. Männikoorel on aga veel üks väga tähtis ülesanne: see rikastab turvast seeneeostega.

Teatavasti elavad rodod sümbioosis mullas olevate seentega, mis rodosid toidavad ja joodavad. Juurte ümber arenenud seeneniidistik kaitseb põõsast kuivamise eest. Just männikoorel leidub neid teatud seeneliike, mis rododele sobivad. Mida rutem seened peenrasse tulevad, seda paremini rodod end tunnevad. Väga kosutav on ka männimetsa alt ja männiraiesmikult toodud hapukas pinnas. Seda tasub panna ka juba varem istutatud rododele. Turbasse võib segada ka liiva, sest liivasegune turbapinnas ei kuiva nii kergesti läbi. See on oluline just esimestel aastatel, kui taimed on veel väikesed.

Kuhu teha turbaaed?

* Igihaljaste rodode kasvukohal peab olema vari talvise-varakevadise keskpäevase päikese eest, muidu põletab päike nad ära. Parima poolvarju annavad kõrged männid, hea koht on ka hoone põhjapoolse seina ääres. Abiks on tihedad raagus võradki. Päikeselisse kohta istutades pead seevastu igal talvel mässama varjukangaste sättimisega.

* Heitlehised rodod vajavad päikest, sest varjus jääb põõsas hõredaks ja õitseb vähe.

* Päikeselist kohta vajavad ka aiamustikad ja pohlad.

* Asukoht ei tohi olla tuuline, sest tuul suurendab märkimisväärselt külma mõju ning õrnemad liigid võivad saada talvel kahjustusi.

 

Artikli märksõnad