Miks naistel on meestest kehvem D-vitamiini tase?
kodus.ee
Toidust on aga võimatu vajalikku D-vitamiini täielikult kätte saada. Seega peame leppima sellega, et võtame D-vitamiini preparaadina juurde. | Shutterstock

D-vitamiinil palju teisigi tervisemõjusid kui ainult luumurdude ennetamine. D-vitamiin osaleb aktiivselt immuunsüsteemi töös. Aga kui palju siis peaks seda vitamiini võtma ja mis juhtub, kui on D-vitamiini puudus? 

1. Kui tavaline on D-vitamiini puudus?

Rohkem kui iga kolmas meie laiuskraadil elav inimene saab liiga vähe D-vitamiini.

D-vitamiini puuduse eest on hoiatatud iseäranis vanureid ja lapsi, aga huvitav fakt on ka see, et tavalistest tööealistest meestest umbes 30% ja naistest koguni 36% kannatab D-vitamiini vähesuse käes.

Piisavalt saab D-vitamiini vaid 15% tööealistest naistest. Enamikul kõigub D-vitamiini tase ilmse puuduse ja piisava omastamise vahel.

 

2. Miks just tööealised naised riskirühma kuuluvad?

Kuidas üldse saab naistel meestest kehvem D-vitamiini tase olla? Üks võimalik seletus on see, et naistel on organismis looduse poolt määratud rohkem rasva kui meestel. D-vitamiin siirdub kergesti rasvkoesse, seetõttu ei jää seda küllaldaselt vereringesse. Arvatakse, et ka naissuguhormoonidel on teatud mõjud vitamiini imendumisele, kuid selle seose kohta on teadlased veel eriarvamusel.

Üks põhjus on muidugi ka see, et D-vitamiini tähtsust on rõhutatud just vanurite ja laste puhul ning see teadmine näib olevat kohale jõudnud. Paljud täiskasvanud aga lihtsalt ei taipa, et ka nemad peaksid piisaval hulgal D-vitamiini saama.

 

3. Kust me D-vitamiini saame?

Esmane D-vitamiini allikas on päike. Kui inimene viibib päikese käes, muudab tema nahk UVB-kiirguse D3-vitamiiniks, mis siirdub kõigepealt maksa ja sealt edasi mujale organismi. Päikeselises keskkonnas saadakse üle 90% D-vitamiinist nahatalitluse kaudu.

Põhjamaa talv on aga pikk ja pime, päikesekiirgust napib. Näiteks polaarjoone kandis elutsevad inimesed on rännanud sinna kanti alles pärast jääaega ja evolutsioon pole neid ikka veel päriselt nii pimeda keskkonnaga suutnud kohanema panna.

Vanasti söödi põhjamaades vähemalt ohtralt rasvast kala, mis on üks väheseid toiduaineid, mis sisaldab D-vitamiini. Lisaks lõhele, räimele, siiale ja kohale leidub D-vitamiini ka munakollases. Tänapäeval lisatakse D-vitamiini paljudesse piimatoodetesse.
Toidust on aga võimatu vajalikku D-vitamiini täielikult kätte saada. Seega peame leppima sellega, et võtame D-vitamiini preparaadina juurde.

 

4. Kui palju tuleks D-vitamiini süüa?

Toitumisterapeudid, arstid ja teadlased võtavad parajasti vastastikku mõõtu, millised soovitused oleksid optimaalsed. Praeguste toitumissoovituste järgi peaksid täiskasvanud sööma D-vitamiinipreparaate oktoobrist aprillini 7,5 mikrogrammi iga päev. Lastele ja noortele soovitatakse sama kogust aasta ringi. Üle 60-aastastele soovitatakse 20 mikrogrammi iga päev aasta ringi.

Mitmete asjatundjate arvates on praegused soovitused siiski liiga leebed. Päikese käes viibides kogub inimese organism endasse poole tunni jooksul koguni 250 mikrogrammi D-vitamiini – 7,5 mcg näib selle kõrval kaduvväikse annusena.

Ehkki Põhjamaad kujundavad lähitulevikus välja veelgi põhjalikumad, ilmselt tänastest suuremate D-vitamiini koguste soovitused, tasub praegugi uurida pigem soovituste ülemist kui alumist piiri. Euroopas ollakse seda meelt, et päevase koguse ülemine piir on suisa 100 mikrogrammi.

Kui suuri D-vitamiini portsjoneid konkreetselt keegi sööma peaks, on raske üheselt kindlaks määrata. Lisaks vanuritele ja lastele vajavad suuremaid annuseid näiteks taimetoitlased, ülekaalulised ja tumedanahalised. Taimetoitlastel jääb saamata kalade D-vitamiin, tume nahk korjab päikesest vähem D-vitamiini kui hele ning ülekaalulistel imeb rasv vitamiinid endasse.

Kes soovib siiski täpselt teada oma organismi D-vitamiini vajadust, peaks perearstil laskma teha vereanalüüsi oma D-vitamiini taseme määramiseks. Seda teades, saab arst määrata individuaalselt sobiva ja vajaliku päevaannuse.

 

5. Mis juhtub siis, kui D-vitamiini juurde ei võta?

Kes on noor ja terve, ei kipu tavaliselt oma heaolu pärast stressama. Äärmine D-vitamiini puudus võib endast märku anda väsimuse ja mitmesuguste valudena – seda tuleb aga väga harva ette.

Tavaliselt ei tunne D-vitamiini puudust mingil moel. Ometi oleks tähtis haigusi ennetada, kui see veel võimalik on.

D-vitamiini tervisemõjudest tuntakse kõige paremini selle toimet luustikule. D-vitamiin hoiab korras luustikule tähtsat kaltsiumi- ja fosforisisaldust, parandades nende imendumist. Seepärast on D-vitamiini juba kaua aega soovitatud just lastele, kelle luustik on alles välja kujunemas, ja vanuritele, kelle luud hakkavad hapraks muutuma.

Teadusuuringute järgi on aga D-vitamiinil palju teisigi tervisemõjusid kui ainult luumurdude ennetamine. D-vitamiin osaleb aktiivselt immuunsüsteemi töös: pole ilmselt juhus, et viirushaiguste hooaeg jääb meil tavaliselt kevadtalvisesse aega, mil D-vitamiini tase on vähese päikesevalguse tõttu kõigil väga madal.

Allikas: Kodutohter

Kuidas tõrjuda grippi, seda loe lisaks siit. 
Milliste sümptomitega annab tunda C-vitamiini vajadus, sellest loe siit.

 

Artikli märksõnad