Mida peaks teadma majavammist?
Kalle Pilt hoonete niiskus- ja biokahjustuste kohtuekspert
TM Kodu & Ehitus
Eoskihiga hariliku majavammi viljakeha. | Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

1996. aastast, kui avastasin oma kodus põrandas majavammi, on möödas juba üle kahekümne aasta. Mäletan veel selgesti seda teadmatust ning paanikat, mis siis tekkis. Nüüd olen üle vaadanud üle 3500 hoone, mille omanikel ja kasutajatel on olnud probleeme nii majavammi, hallituse kui ka puitu kahjustavate putukatega. Käisin õppimas hoonete seenkahjustuste määramist ja tõrjet Norras, Sotimaal, USA-s ja paljudes teistes välisriikides. Kõige selle põhjal soovin oma kogemust jagada teistega, et ei tekiks seda peataolekut, mis oli minul majavammi leides.

Majavammist on kirjutatud palju artikleid, neist mitmeid ka minu sulest. Sellepärast ei peatu pikemalt seene kirjeldusel. Meeldetuletuseks vaid niipalju, et majavamm pärineb Himaalaja kõrgmäestikust kolme kilomeetri kõrguselt ning jõudis Eestisse suure tõenäosusega läbi Inglismaa umbes poolteist sajandit tagasi. Maarjamaa külmade talvede tingimustes ei suuda majavamm väljaspool hooneid elada ja levib seetõttu vaid hoonest hoonesse. Majavamm tarbib toiduks puidus leiduvat tselluloosi ning hemitselluloosi. Järele jäänud ligniin on pruuni värvi, sellepärast nimetatakse majavammi kahjustust pruunmädanikuks. Kahjustatud puit kaotab oma tugevuse sõltuvalt kasvutingimustest kahe kuni kümne aastaga.

Armastab jahedust ja niiskust

Oma elutegevuse käigus moodustab majavamm viljakehi, millele areneb punakaspruun eoskiht. Kui seeneniidistik on majavammil põranda alla või seina sees, siis viljakeha koos eostega moodustab majavamm enamasti avatud piirkonda. Justkui saaks seen aru, et nii on eostel parem võimalus lenduda ja sattuda arenemiseks soodsale pinnasele. Eosed on väikesed ovaalsed, 6x12 mikromeetrit (tuhandik millimeetrit) ja lenduvad kergesti. Meie seast lahkunud akadeemik Erast Parmasto hinnangul on Eestis vaid üksikuid metsatalusid, kus me ei leia majavammi eoseid. Huvitav on ka asjaolu, et majavammi eosed on justkui „kahesugupoolsed“. Ainult erinevatest eostest arenema hakanud seeneniidistiku kokku kasvamisel tekib viljakeha. See seletab ka asjaolu, et on hooneid, kus on kaugele arenenud kahjustus, kuid mitte ainsatki viljakeha.

majavammi_viljakeha.jpg

Majavammi viljakeha.
Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

Majavammile meeldib võrreldes teiste puitu lagundavate seentega kasvada jahedamas kohas. Kõige levinumaks arengupiirkonnaks on kelder, hoonealune ja esimese korruse alumine osa. Vahel harva olen majavammi leidnud ka kõrgematel korrustel. Seda enamasti juhul, kui neis piirkondades on olnud veeavariisid või -lekkeid. Soomes on majavammi nimeks lattiasieni, mis on otsetõlkes põrandaseen. Soomlased on majavammi olemuse hästi tabanud, just põrandakonstruktsioonides ta enamasti kasvabki. Lisaks põrandatele kahjustab majavamm ka seinte alumisi palke ning põranda piirkonnas olevaid puitesemeid ja -konstruktsioone. Majavammi sagedateks levikukohtadeks on ka niiskete ruumide puidust seinakonstruktsioonid ning ahju- ja korstnaümbruse piirkonnad.

Vammi leidub kõikjal

Võrreldes teiste puitu lagundavate seentega on majavammil võime levida ka mööda kivi, metalli, plastikut, klaasi ja teisi materjale. Just see omadus teeb majavammi kergesti eristatavaks teistest seentest. Kui leiate oma hoones jämeda ämblikuvõrgu sarnase seeneniidistiku, mis algab puitdetailide piirkonnast ning levib mööda meetreid mööda teisi materjale, siis on tegemist majavammiga. Kivimaterjalide, pinnase ja teiste aluseliste ja neutraalsete ainete olemasolu majavammi arengupiirkonnas soodustab seene levikut. Seetõttu on majavammi vahel ekslikul nimetatud ka kivivammiks, kuid sellist seent pole olemas. Majavamm toodab oma elutegevuses happeid ning kui ta ei saa neid kivimaterjalides leiduvate ainetega tasakaalustada, siis seene areng aeglustub.

Oma kodu ja kontor tasub senkahjustuste osas igal aastal vähemalt korra hoolikalt üle vaadata. Isegi siis, kui tegemist on kivist kandekonstruktsioonidega hoonega, sest igas hoones on ikka puitu või muid tselluloosi sisaldavaid materjale. Selleks võtke taskulamp ja käige läbi kõik seinaääred, kapitagused, valamualused, ahjuümbrused, panipaigad ja trepialused ning vaadake, ega seal ole kusagil punakaspruuni eostolmu, seeneniidistikku või viljakehasid. Kui seestpoolt on üle vaadatud, tasub soojal ajal käia ka ümber maja ning vaadata üle vundament, terrassialused ja kui on, siis tuulutusavad väljapoolt ning otsida samu tundemärke.

Sageli avastatakse kahjustus ka vajuvate või õõtsuvate põrandate kaudu. Vana hea õõtsutamiskatse – mööda põrandat kõndides õõtsutage end üles – alla. Kui põrand õõtsub koos teiega, siis on kaks võimalust: kas põrand on halvasti rajatud või on seal all seen, mis põrandat kahjustab. Lisaks tasub jälgida pragusid põrandaliistude ja põranda vahel. Kui seal on laiad ja veelgi laienevad praod, siis põrand vajub ning ka selle põhjuseks võib olla majavamm või mõni teine seen.

eosed_uksepakul2.jpg

Majavammi eoused uksepakul.
Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

Proovid tuvastavad ohu

Kui leiate midagi, tasub kohe võtta proov ja saata see Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA laborisse analüüsimiseks – mis seenega on tegemist. Seene liigist sõltub, kui kiire on konstruktsioonide avamisega. Kui saate kinnituse, et seen on majavamm, siis tuleks kohe alustada avamisega. Majavammi puhul on iga kaotatud päev seotud olulise kahjustuse suurenemisega, sest teaduskirjanduse andmetel võib majavammi seeneniidistik levida kuni 9 mm päevas.

Vanasti räägiti: „Kui majavamm majas, ei päästa muud kui maja maha põletada“. Tänapäeva lahendused nii ekstreemsed pole. Tellides kohale selleks spetsialiseerunud ettevõtte, saate enamasti kaasa isegi garantii, et seeneprobleeme teil tulevikus enam pole. Tõsi, ettevõtete tase on tihti väga erinev – on nii häid tegijaid kui põlveotsas nokitsejaid. Selleks, et leida usaldusväärset tõrjujat, soovitan vaadata nii majandustegevuse registrit (MTR) – kas on olemas kahjuritõrjuja ning ehitustegevuse registreeringud. Garantii usaldatavuse osas aga soovitan vaadata krediidiinfo tasuta raporteid. Kui ettevõte maksab kvartaalselt maksusid vaid mõned sajad või paar tuhat eurot, siis sellise ettevõtte garantiid pole põhjust uskuda.

Lõpetuseks: iga hoones leviv seen pole veel majavamm. Lisaks majavammile võib hoonetes leida umbes 80 erinevat puitu lagundavat seent, sadasid hallitusseente liike ning muid seeni, mis ei tee paha ei hoonele ega inimesele. Hallitusseentest kirjutan järgmistes artiklites. Tõrjet vajab vaid majavamm, ülejäänud seente puhul tuleb likvideerida lisaniiskuse allikad ja muuta vaid konstruktsioonilisi lahendusi – ning seened lakkavad arenemast. Igasuguste seente kohta saate lugeda raamatust „Majavamm, puukoi ja teised kahjurid“ ning alla laadida ja vaadata õppefilmi siit

Artikli märksõnad