Maja metsa ääres
Kersti Pikk
Diivan
Sihvakate mändide taustal joonistub pika ja madala maja proportsioon kaunilt välja. | Terje Ugandi

Teigar Sova Arhitektide projekteeritud eramu asub Lõuna-Eestis Põlvamaal. Madal kandiline maja valgub piki avarat krunti laiali, rõhutades oma selja taga kõrguvat metsa. Looduse keskel olemine kajastub ka interjööri valitud materjalides ja kujunduses.

 

Maja saamislugu sai alguse omanike soovist leida majaehituseks sobiv koht Tartusse ning väike suvilakrunt linna lähistele. Linna krunti ei leitudki, kuid Põlvamaal Ahja jõe lähistel silma jäänud maatükk võlus oma looduskauni asukoha ja mõnusa suurusega. Omal ajal populaarses kunstnike ja haritlaskonna suvituspiirkonnas asuval krundil seisis väike 1930ndatest pärinev maja koos mitmete nõukogude aega jäävate täiendustega. Osad hooned teisaldati, ülejäänud otsustati lammutada. Linnamaja mõttest loobuti sootuks ja suurele metsaäärsele krundile otsustati ehitada uus nüüdisaegsete mugavustega moodne eramu.

Tellijale meeldisid Teigar Sova Arhitektide varasemad tööd ning nii pöördutigi büroo poole, et arhitekt Vahur Sova ja sisearhitekt Aita Teigar saaksid hakata majale vormi nuputama. Viimase suhtes arhitektidele piiranguid ei seatud, kuid oma visioonidest panid omanikud muu hulgas kirja puitmaja, poolkorrusel asuva lastetoa, eraldi suveköögi ning sauna. Juba esimestel eskiisidel said paika kastikujulised mahud, mida hakati rahulikult aega võttes õigesse kompositsiooni sättima.

Pikk maja kõrge laane taustal

Maja koosneb kahest ühekorruselisest ja neid ühendavast, läbi kolme tasandi kulgevast mahust. Madala ja pika proportsiooniga hoone on justkui mööda krunti laiali laotatud ning keeratud seljaga kõrge laane poole. Suured aknapinnad ja avatus jäävad päikeselisele lõunaküljele. Esimeses, madalas majapooles asuvad eluruumid, teises, ühekorruselises plokis avatud varjualune autodele ja eraldi sissepääsuga saunakompleks. Keskmises, n-ö torniga hooneosas paiknevad keldritasandil huvituba, poolkorrusel lastetuba ning kõige üleval perenaise kabinet ehk raamatukogu. Pererahvas ise nimetab maja keskel kõrguvat kuubikut majakaks, mis paistab kaugele, kui suures aknas tuli põleb.

Elumajaga samas võtmes ansambli moodustavad veel korraliku pitsaahjuga suveköök, kuur ja maakeldri kohale rajatud pergola. Rajatisteni viivad väikesed käiguteed ja endisest maja-pidamisest on alles mõned vanad õunapuud. Hooviala kujundanud Aita Teigari sõnul ei tahetud krunti täis istutada ning avarust ja lagedat platsi hoiti teadlikult. «Loodus ise on siin väga võimas ja mõjuv oma kõrge männimetsaga. Kõrge ja madala kontrast andis hea efekti. Ka ilma soklita madal maja mõjub uhke metsa taustal tasapinnalisena.» Sihvakatest mändidest on inspireeritud ka fassaadi vertikaalne puitlaudis, mille tumepruun toon kordub puutüvedes.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Diivan.