Kuidas saada aeda väheste kulutustega rohkem meelepäraseid taimi?
Margit Veromann
Kodu & Aed
Kevadel varajaste õite saamiseks külvatakse võõrasemad juba suve lõpul või varakult jaanuaris ning kasvatatakse kasvuhoones ette. | Shutterstock

Aednike üheks meelistegevuseks on kindlasti pidev katsetamine. Aprillis ja mais on paras aeg kasvatada katmikalal ette neid suvelilli, kelle õitsemist soovitakse näha veidi varem või kes muidu meie lühikese suve tõttu õitsema ei pruugigi hakata. Samuti saab külvata püsililli, kes õitsevad üldiselt teisel kasvuaastal.

Külvamisel on oluline valida õige anum. Üksikute suurte seemnete külvi puhul on hea valik potid, hulgi tillukesi seemneid külvates on parimad külvi­kastid või -kassetid. Kasti, kassetti või potte täites ei tohi substraati liiga tihkelt anumasse suruda ega ka liiga õhuliseks jätta. Kassetti on hõlbus täita kühvliga, vahepeal kassetti vastu tööpinda koputades ning siis alla vajunud tühimikke uuesti täites.

Kindlasti peab pidama silmas, et ka servad ja nurgad saaksid substraadiga täidetud. Ära unusta korduvalt kasutatavaid külvinõusid enne külvi desinfitseerida! Kvaliteetseid idanevaid seemneid saab kõlbmatutest eraldada soolvees: kõlujad seemned tõusevad veepinnale.

Osade taimede seemned on valgus­idanejad, neid mullaga ei kaeta, vaju­tatakse vaid kergelt mullapinnaga kontakti. Sellised on näiteks mehhiko päsmaslill, heliotroop, suur lõvilõug, aedlevkoi, mätashari, petuunia, raudürt ja sinilobeelia. Osade taimede seemnetel on ümber tugev kest, mistõttu neid leotatakse 12 tundi vees või skarifitseeritakse, st nende kesta vigastatakse kraapimise või täksimise teel, võimalik on skarifitseerida ka keemiliselt ja termiliselt. Tugev seemnekest on püsikutest näiteks iirisel, lupiinil, pojengil ja kuldhernel.

Õige substraadi valik

Külvi- ja kasvumuld ei ole lihtsalt igasugune muld. Külvisubstraat on enamasti peene struktuuriga, kergem, põhineb turbal või kookoskiul. Kasvu­muld on tihkem ja toiteaineterikkam, peamine komponent on tavaline aiamuld. Pistikute juurutamiseks sobib raskem, niiskust hoidev substraat.

Külvid piserdatakse leige veega ja kaetakse liiva või vermikuliidiga, anum omakorda klaasi või kilega. Kord päevas tuleb külve õhustada ja veega piserdada. Idanemistemperatuur peab olema kõrgem kui juba tärganud taimedele vajalik ehk 25–30 °C. Eriti tähtis on piisav soojus juurdumistsoonis: külvid tärkavad ja pistikud juurduvad altpoolt soojendusega paremini.

Loomulikult on tärganud taimehakatistele vajalik valgus. Kui seda napib, tuleb varakevadel või pimedamas kasvukohas anda taimedele lisavalgust. Pärislehe faasis tuleb taimi vajadust mööda pikeerida. Liiga tihedalt kasvavad taimed konkureerivad toitainete ja valguse pärast, õhk ei liigu piisavalt ning taimed võivad haigestuda. Enne mahaistutamist tuleb taimi järk-järgult karastada. Sobilikud on selleks külmlavad ja külmkasvuhooned. Tugevaks taimeks sirgumisele aitab kaasa paar korda päevas noorte taimede käega silitamine, mis simuleerib looduslikke tuulehoogusid.

Püsikute jagamine

Püsililli on lihtne paljundada puhmiku jagamise teel. Püsikud tahavadki aeg-ajalt jagamist ning uude kasvukohta istutamist, siis kasvavad ja õitsevad nad jälle jõudsasti. Püsikuid jagatakse kas varakevadel (suve teisel poolel õitsevaid) või hilissügisel. Mõned erandid siiski on: sinist käokinga, maikellukesi, päevaliiliaid, astilbesid jagatakse sügisel ja aediiriseid suvel pärast õitsemist, kurerehasid samuti suvel.

Iga erineva juuresüsteemiga taime jagamine on isemoodi. Igal juhul peab taimele jääma alles nii juuri, vähemalt üks kasvupung kui ka lehti. Puitunud juurtega taimede jagamiseks peab appi võtma toekama terariista. Peente narmasjuurtega taimed tuleb hoolikalt lahti harutada. Paksude lihakate, kuid habraste juurtega taimi tuleb jagada väga ettevaatlikult. Adoonis, ogaputk ja lõokannus ei talu üldse juurte vigastamist ega jagamist.

Hõlbus on taimi jagada ka külg­võsude ja võsunditega, näiteks roomavat akakapsast, kivirikke, mägisibulaid. Risoomidega püsikuid, näiteks aediiriseid, jagatakse pärast õitsemist. Risoom kaevatakse hargiga välja, tükeldatakse nii, et igale juureosale jääks juurmiste lehtede kimp koos 5–10 cm pikkuse risoomiga. Lehed lõigatakse kolmnurkselt kolmandiku võrra tagasi. Istutamisel jälgitakse ilmakaari: risoomi­osa jäägu lõuna ja lehekodarik põhja poole. Iirise narmasjuured peavad saama mulda, risoom aga jääma poolest saadik mullast välja.

Mis on basaalpistikud?

Jagamise ja pistiku tegemise vahepealne meetod on basaalpistikute tegemine. Need võetakse varakult taimede kasvuperioodi alguses, eemaldades pistikud terava noaga ettevaatlikult mullapinnalt. Nii saab paljundada kukekannuseid ja naistenõgeseid.

AEDNIKU MEELESPEA

Suvikud

 Aprillis külva külvikasti aedastrit, habenelki, säravat gasaaniat, keskpäevalille, kipslille, harilikku kosmost, käärulist parkjuurt, lehtertappu, levkoid, monardat, mõrsjalille, mätasharja, nemeesiat, pruudisõlge, mehhiko päsmaslille, raudürti, salveid, sinihalli aruheina, suvi-leeklille, tukalille, õlelille, ämbliklille.

Mai esimesel poolel külva avamaale saialille, kirjut malvet, kolmevärvilist lehtertappu, kuldlille, käärulist parkjuurt, lillhernest, lõhnavat reseedat, läänemagunat, mungalille ja rukkilille.

Mai keskel ja lõpus võib kasvukohale külvata jänesesaba, kipslille, nägusat sametlille, elegantset klarkiat, aed-rõngaslille.

Püsikud ja kaheaastased

Püsikutest võib aprillis külvikasti või mais avamaale külvata verevat sõrmkübarat, kaheaastast kuningakeppi, võõrasema, vägiheina, kukekannust, kurekella, lupiini, suureõielist härjasilma, raudrohtu, kitsekakart, tõrvalille, heleeniumit, kobarpead, päevakübarat, salveid, kaunist teleekiat, kuldvitsa, harilikku rõngaslille, nelke, käokanni, hanerohtu, kukeharja, bergeeniat ja inkarvilleat.

Paljusid püsililli külvatakse pigem suve teisel poolel ja sügisel või nende seemneid stratifitseeritakse – hoitakse kuu või kauem külmas ning külvatakse kevadel. Nii võib külvata näiteks tähtputke, suureõielist laikellukat, ängelheina, baikali tihasheina, kukesaba, mailast, ogaputke, päevakübarat, tonditupikut ja lursslille.

Artikli märksõnad