Kuidas hallitus majja saab ja miks remont hallitust ei tapa?
kodus.ee
Need, kes arvavad, et hallitus ei teki uutesse majadesse, eksivad rängalt. | Shutterstock

Kas teadsid, et iga püsiasukas eritab ööpäeva jooksul ruumi siseõhku auruna ligikaudu 2 liitrit vett. Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Maja vanusel pole seejuures mingit tähtsust.

Püsivalt kõrge või madal niiskustase ruumis võib kahjustada vara, mõjutada füüsilist ja psühholoogilist heaolu ning avaldada negatiivset mõju tervisele. Kõige parem on, kui niiskustase oleks kodus 45–60%. Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus. Veeaur on vee gaasiline faas ja see on täiesti nähtamatu. Õhu niiskustase võib sõltuvalt temperatuurist ja õhuvoolu liikuvusest (ventilatsioonist) olla 0–100%. Tüüpiline niiske õhu näide on loodus pärast tugevat vihmasadu või vannituba pärast duši all käimist. 

Kodu nagu aurusaun                                                                                                          

Iga püsiasukas eritab ööpäeva jooksul ruumi siseõhku auruna ligikaudu 2 liitrit vett. Viieliikmelise pere kohta tuleb seda siis juba terve ämbritäis. Korralik ventilatsioonisüsteem peaks selle kogusega siiski toime tulema nagu ka vannitoa- ning köögiaurudega. Ja küllap tulekski, kui me ise rumalast peast ämbreid juurde ei korraldaks.

Näiteks imab 5 kg kuivi käterätikuid endasse umbes 18 kg vett, mis kuivamisel aurustub õhku. Kui kuivatame rätikuid toas, siis kondenseerub seegi ämbritäis vett sealsamas. Silikooni abil tihendatud akendega eluruumides tuleks pesu kuivatamine suisa seadusega keelata.

Niiskusprobleemid tekivadki üha sagedamini just vanemate majade lisasoojustuse ning uute pakettakende paigaldamise tagajärjel. Põhjus on selles, et ruumiõhu vahetumine aeglustub kuni kolmekordselt (kui ühtlasi ei täiustata ventilatsiooni). Mõistagi intensiivistub siis ka vee kondenseerumine pindadele. Meie õnnetuseks suudavad hallitusseened kasvada ka suhteliselt madalas õhuniiskuses, elades ära pelgalt ehitusmaterjalidesse imenduvast veest.

Kuid ohukoldeid võib olla teisigi, näiteks valesti soojustatud lamekatus, pööningul pesitsevad tuvid või puuduv drenaaž, mis sadeveed hoonest eemale juhiks. Hallitusseente levikut soodustavad ka vead sundventilatsiooni ehituses, ventilatsiooni blokeerimine isolatsiooniga, katusesse tehtud täiendavad õhutusavad ja aknad, ebaõigesti projekteeritud ja/või risustatud tuulutuskanalid.

Vannitoas jt niisketes ruumides võib saatuslikuks osutuda mõni poole kõrguseni plaaditud seinapind, viimistlusmaterjali vale valik või niiskustõkke puudumine. Valatud põrandasse paigaldatud torude lekked ja väiksemad ummistused võivad enne ilmsikstulekut vahelagedele ning kandetaladele palju kurja põhjustada.

Varem käis maja ehitamine aeglaselt ning betoonile-mördile jäi piisavalt kuivamisaega. Puitkonstruktsioonid said enne värvimist tükk aega mängida ja hingata. Nüüd aga peetakse esmaspäeva hommikuni tühjalt seisnud platsil piltlikult öeldes teisipäeva õhtul juba sarikapidu. Kähku paigaldatakse põranda- ning seinakattematerjalid, laskmata ehituse käigus tekkinud niiskusel välja auruda. Paraku antakse sel moel hallitusseentele roheline tuli.

Niiskustase sõltub ruumi temperatuurist ja ventilatsiooni efektiivsusest. Temperatuuri langemisel ja ebapiisava õhuvoolu puhul hakkab niiskus kondenseeruma ja tillukesed veetilgad sadestuvad seintele. 
Seda võib märgata näiteks vannitoas duši all käies või söögitegemise ajal köögis. Liigniiskus võib tekkida ka halvas seisus vundamendi või lekkivate veetorude tõttu. Kui vundamendiseinte isolatsioon on rikutud ja need puutuvad pidevalt veega kokku, tungib niiskus seintes kuni 1,5 m kõrgusele. 
Tilkuv kraan, lekkiv pesumasin või nõudepesumasin põhjustavad samuti niisket keskkonda ning võivad põrandaid ja seinu kahjustada. 

Millised on liigse niiskuse tagajärjed?

Inimesele põhjustab palju ebamugavust nii liiga kõrge kui ka madal suhteline õhuniiskuse tase siseruumides. Kuivades ruumides muutub niiskuse kiire aurustumise tõttu nahk kuivaks ja õrnaks ning võivad tekkida lõhed. Madal õhuniiskus ärritab ka nina ja kurgu limaskesta, mis omakorda võib põhjustada kurguvalu ja neeluärritust. 
Ka taimedel on liigselt kuivades ruumides raske ellu jääda, sest taimelehtedelt ja mullalt kaob aurustumise käigus niiskus väga kiiresti.
Liigniiskusel on võrreldes kuiva õhuga aga tunduvalt tõsisemad tagajärjed. Kui õhku kogunenud niiskus ei pääse välja, hakkab see jahedamatele pindadele (aknad, halvasti soojustatud seinad, jne) kondenseeruma. 
Püsivalt kõrge niiskustase võib kahjustada teie vara, mõjutada füüsilist ja psühholoogilist heaolu ning avaldada negatiivset mõju ka tervisele. Liigniiskuse saab kindlaks teha iseloomulike sümptomite järgi – rõskus, hallituse ilmumine seintele, kondensaat, tapeedi maha koorumine, külmatunne ja isegi allergiate tekkimine.

Kahju varale ja tervisele

Kõige rohkem mõjutab liigniiskus ruume, kus niiskustase kerkib sageli kõrgele – vannitoad, köögid ja keldrid. Samuti on ohustatud väikesed ventileerimata ruumid, näiteks seina-, riide- ja jalatsikapid ning sahtlid. Tagajärjeks võib olla akendele ja seintele vee kondenseerumine, tapeedi mahakoorumine, värvi mullitamine või isegi seintele hallituse ilmumine ja ebameeldiva lõhna tekkimine. 
Liigniiskus suurendab hallituse ja kopituse tekkimise ohtu, mis omakorda soodustab allergiliste ja reumaatiliste haiguste arengut. Tavaliste sümptomite hulka kuuluvad ka nahaärritus ja sagedased hingamisteede nakkused. Niiske keskkond toetab ka tolmulestade arengut, mis võib põhjustada või süvendada allergilisi haigusi. 
Meie temperatuuritaju on väga tihedalt niiskustasemega seotud. Inimese meeled kalduvad kõrge niiskustasemega ruumi temperatuuri valesti hindama – tajume tuba palju jahedamana, kui see tegelikult on.

Suurenenud niiskus ei ole ainult halvasti soojustatud hoonete probleem, vaid eeskätt on süüdlaseks puudulik ventilatsioon. Akna sisemisele klaaspinnale tekkiv kondensvesi on märk ruumide õhu ülemäärasest niiskusest, mille põhjuseks ongi paljudel juhtudel puudulik või vahel isegi olematu ventilatsioon. 
Kui niiskus ei pääse ruumist välja, kogunebki see kondenseerumise teel külmadele pindadele. Seega tasuks esmalt üle vaadata õhuvoolu liikuvus ruumides ja seda võimalusel parandada. Kui mastaapseid muudatusi pole võimalik ette võtta, leiab kindlasti abi sagedasest tuulutamisest või spetsiaalsetest niiskusimajatest. 

Lihtsalt remont hallitust ei tapa

Sageli ei saada hallitusest jagu ka peale remonti, ikka lööb värvi kobrutama ja hallitus tekib uuesti, kuigi on kasutatud hallitustevastaste lisanditega värvi. Sageli on põhjuseks kortermajade külmad otsaseinad, halvasti soojustatud akende ümbrused ja muud külmasillad, kus niiskus kondenseerub, samuti kipsplaadist vannitoad (niiskus ja kipsplaat meeldivad hallitustele väga), ebapiisav ventilatsioon. Enne tõrjet tuleb kindlasti põhjused kõrvaldada, seinad, aknaümbrused korralikult soojustada, tagada piisav ventilatsioon. Seejärel kasutada sobivat tõrjevahendit. Silmas tuleb pidada, et tõrjevahend peab olema  pikaajalise järelmõjuga, sest kord juba niiskunud kivisein kuivab välja minimaalselt 6 kuud kuni 1 aasta.

Probleemsed staarid

Meie hoonetes kõige sagedamini esinevad mikroseente perekonnad:

Kerahallik (Aspergillus fumigatus, A. versicolor ja A. flavus), mille mõningad liigid produtseerivad mürgiseid alfatoksiine ning tekitavad ohtlikku mükoosi – aspergilloosi.

Pintselhallik (Penicillinum), mis on siseruumides alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. See nn moosipurgi-hallitus muutub probleemiks siis, kui seeneeoseid on siseõhus rohkem kui välisõhus.

Cladosporium, mille mõningaid liike loetakse tugevateks allergeenideks, on kõigesööja. Ta võib hakata kasvama nii mööblil, riidel, värvitud pindadel, ventilatsioonitorudes kui ka silikoonil.

Musta hallitust (Stachybotrys chartarum), mis kasvab rohekasmustade kolooniatena ning eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale, peetakse ohtlikuks tema võime tõttu sünteesida mükotoksiine. Suuremat tihutööd alustas ta seoses uudsete loodussõbralike ehitusmaterjalide kasutuselevõtuga. Suudab kasvada märjal heinal, põhul, tapeedil, laepaneelidel, kipsplaatidel ning tselluloosi sisaldavail isolatsioonimaterjalidel. Stachybotrys chartarumi tuvastamine on keerukas, see eeldab nii pinnaseproovide võtmist kui ka erisöötme kasutamist. Seenest vabanemiseks tuleb kindlasti rakendada eritõrjemeetmeid ja ettevaatusabinõusid. Viimastel aastakümnetel on just see hallitusseen põhjustanud maailmas kõige enam paanikat ning andnud alust tuhandeteks kohtuvaidlusteks ehitajate, maaklerite, kindlustusseltside ja kinnisvaraomanike vahel.

Kuidas vallutajad majja tungivad?

Paljud arvavad, et vana maja võib ajahamba toimel lihtsalt niisama, iseenesest kõduneda, uskudes ühtlasi, et uue maja külge ei hakka ükski hallitus.

Tegelikult on põhjuseks siiski õhus hõljuvad hallitusseente eosed. Need satuvad majja kas läbi lahtise ukse-akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi või konditsioneeri kaudu, vahel ka nakatatud ehitusmaterjalide kasutamise tagajärjel. Mikroskoopilisi ning imekergeid eoseid, mis kleepuvad meie välisriiete ja jalatsite külge, kanname ka ise lahkelt laiali.

Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Maja vanusel pole sealjuures tähtsust, oluline on hoopis materjalikasutus ning ehitustööde kvaliteet. Muidugi juba mainitud ventilatsioon. Õnneks ei hakka iga eos kohale jõudes kohe kasvama. Ainult sobivale pinnale (nt katuse läbijooksukohad, torustikulekked, vannitoa märgunud seinapinnad, ülekastetud lillemuld, ehitusel niiskunud puit jms), piisavalt niiskesse ning parajalt sooja keskkonda (optimaalne temperatuur 20–30º C) sattudes hakkavad seeneeosed arenema. Nii uudsed biolagunevad ja keskkonnasõbralikud kui ka klassikalised ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mis sisaldavad rohkesti vajalikke toiteaineid (tselluloosi, tärklist, valke vms), on neile märgununa ideaalseks kasvulavaks.

Eluks sobival režiimil võib hallitus hakata vohama ka anorgaanilistel materjalidel nagu betoon, ehituskivid, metall, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioon, vaibad jne. Täpsemalt öeldes lähevad hallitama nende pinnale kogunenud või neisse imbunud orgaanilised sadestused ning viimistlusained.

Allikad: TM Kodu ja Ehitus, Kodu&Aed, hallitus.ee

 
 

Artikli märksõnad