Kui kaugel tohib olla toataim aknast, et ta talvel ellu jääks?
kodus.ee
Bensoe-viigipuu kasvab toas hästi eeldusel, et taim saab valgust mitmest aknast. | Shutterstock

Toataimed vajavad talveperioodil ellujäämiseks võimalikult palju valgust. Kui kaugel tohivad taimed aknast olla?

Veidi aknast kaugemal asuvad taimed vajavad reeglina lisavalgust, et ellu jääda. Valgust on vaja varte ja lehtede loomuliku värvuse säilitamiseks ning õitsemiseks, tänu valgusele ei muutu taimed kahvatuks ja igerikuks. Eri taimed vajavad valgust erinevalt.

 

Päevavalgus
 

On üksikuid taimi, kes tulevad toime väga väheses päevavalguses. 1–2 meetri kaugusel aknast võib toas hoida näiteks kõrget lehtliiliat Aspidistra elatior, kolmevöödilist havisaba Sansevieria trifasciata, sulgvõhka Zamioculcas zamiifolia ja meeldivat monsterat Monstera deliciosa.

Bensoe-viigipuu Ficus benjamina kasvab toas hästi eeldusel, et taim saab valgust mitmest aknast ja teda ei pöörata ega tõsteta teise asukohta.
Puhev pudelpalm Hyophorbe verschaffeltii, täpiline hõbeköis Scindapsus pictus ja sulgjas nõelköis Epipremnum pinnatum peavad samuti väheses valguses vastu.

Et päevavalgus jõuaks taimeni, ei tohi akent varjutada suured taimed, kardinad, ribikardinad ega muud valguse läbipääsu takistavad esemed.

 

Valguse mõõtmine
 

Valgustustihedust mõõdetakse luksides. Võib öelda, et valgustustihedus 1 luks on pimedas ruumis põlevast küünlast 1 meetri kaugusel.

Väga vastupidav taim võib üle elada talvise poolaasta, kui valgustustihedus on 700 luksi. Valgustustiheduse mõõdik on hea investeering, kui soovite saada ülevaate oma elukoha valgustustingimustest ja leida taimedele kasvamiseks sobivad kohad.

Valgustatus väheneb ruutsõltuvuses kaugusest valgusallikani. Juba 2,5 meetri kaugusel aknast on praktiliselt nii pime, et taim ei jää seal enam ellu.

Lõunapoolne aken saab päikesevalgust kõige rohkem ja põhjapoolne kõige vähem; läänepoolsel aknal kasvavad taimed saavad rohkem valgust kui idapoolse aknalaua elanikud.

 

Artikli märksõnad