Kontorist koduks
Eve Arpo

Arhitekt Allan Pilter sai ülesande planeerida noorele perele kodu ruumidesse, kus varem asusid neli analoogset kontoripinda. Peretuttavatest disainiteadlikud tellijad olid kursis arhitekti käekirja ja varasemate töödega ning seetõttu sujus koostöö ladusalt

Arhitekt Allan Pilter sai ülesande planeerida noorele perele kodu ruumidesse, kus varem asusid neli analoogset kontoripinda. Peretuttavatest disainiteadlikud tellijad olid kursis arhitekti käekirja ja varasemate töödega ning seetõttu sujus koostöö ladusalt. Kortermaja  asub  Tallinna  kesklinnas  Asula  tänaval,  mis  ehitati  välja  sõjajärgsel  perioodil, 1947.–1950.   aastatel   esimese    venelaste   kavandatud   arhitektuuriansamblina   Tallinnas. Kahekorruselised   elamud   ja   ühiselamud   moodustavad   Tallinna   kontekstis   pretsedenditu hoonestusühtsuse.  Majad  pole  dekooriga  üle  kuhjatud,  kuid  paistavad silma  tollele  ajale omaste  elementidega,  nagu  frontooniga  rõhutatud  keskosa,  ümarkaarselt  lõppevad  lodžad  ja nišid.  Interjööris  kajastub  tavapärasest  suurejoonelisem  lähenemine  kolme  meetri  kõrgustes lagedes.

Esimesel korrusel olevad kontoriruumid paiknesid kahel pool keskset koridori, kuhu pääses hoovist omaette sissepääsu kaudu. Varasemast planeeringust jäigi alles keskne telg, mis jaotab korteri põhja-lõuna suunas kaheks. Kui varem liikus hoonesse siseneja kitsasse koridori, siis uue planeeringuga anti koridorile avarust juurde. Seda eelkõige magamistubade arvelt ja elutoapoolses osas seinte eemaldamisega. Tube ja ruumitsoone markeerivad põrandapindade erinevad kõrgused. Elutoa ja köögi põranda tõstmine õigustab end igati – madalamal paiknevad aknad lasevad loomulikul valgusel ruumi pääseda, muutes kodu meeleolu hubasemaks. 

Loe edasi ajakirja Diivan detsembrinumbrist!

 

dsc_2228.jpg

Korteri interjöör on kujundatud heledates toonides. Aksenti annavad mööbliesemed ja tekstiilid ning 60 meetri jagu raamaturiiuleid.
Terje Ugandi

dsc_2281.jpg

Magamistoale kohaselt hõivab enamiku põrandapinnast voodi.
Terje Ugandi
Artikli märksõnad