Kodukontorile mõtle juba maja projekteerides
Kairi Oja
TM Kodu & Ehitus
Moodne kodukontor | Shutterstock

Nüüdsel ajal, mil kodus töötamine ehk kaugtöö on muutumas üha loomulikumaks, ning neid, kes kas või pool nädalast kodukontoris töötavad, on järjest rohkem, projekteeritakse kodukontori osa uude elamisse sageli juba selle projekteerimise faasis.

Kodukontorit kasutavad ennekõike ikka need, kelle töö iseloom seda võimaldab, valdavalt on töö seotud arvutiga või ei eelda ametiprofiil muul põhjusel kindlapeale just tööandja ruumides viibimist. Enim töötab koduse töölaua taga vabakutselisena toimetavaid tõlke, ajakirjanikke, kujundajaid ning keeletoimetajaid, kuid ka iseendale tööandjaks olevaid advokaate, arhitekte ning raamatupidajaid.

Kasvab ka nende tööandjate arv, kes kodus töötamist võimaldavad ja seda soosivad. Tihtipeale luuakse kodune tööruum spontaanselt ja käigupealt, ent kui käsile võetakse uue eramu ehitus, on paslik kodukontori peale mõelda juba projekteerimise faasis.

Töötuba kui eramu osa

4Project OÜ juhatuse liige Eno Pappel ütleb, et iga ruumi kavandamine on ennekõike vajaduspõhine: „Tänapäeval, kus arvestatav osa töökohti ei nõua enam töökoha kontoris olemist, tuleks ka koju töötamise võimalus luua. Üldjuhul on mõistlik selleks planeerida eraldi ruum, mille uks on võimalik sulgeda ning keskendunult tööd teha ka siis, kui teised pereliikmed kodus,“ räägib Pappel, kelle sõnul võimaldavad küll ka töönurgad avatud ruumiosas tööd teha, kuid seda pigem siis, kui kedagi kodus ei ole.

„Kodukontori eripära on enamasti ka see, et neil ruumidel on mitu funktsiooni: näiteks kasutatakse neid ruume koduseks raamatukoguks, selliste hobidega tegelemiseks, mis nõuavad laua tagada nokitsemist, aga ka näiteks külalistetoaks,“ lisab Pappel. Seega tuleks tema sõnul ennekõike alustada sellest, et välja mõelda oma pererahva soovid ja plaanid ning seda võimalusel pikema perspektiivina. „Nii saab paika näiteks ka selle, kas kodukontor teha esimesele või teisele korrusele. Näiteks kui on ette näha, et on vaja kutsuda oma kodukontorisse pidevalt inimesi, sobiks esimesel korrusel välisukse lähistel paiknev ruum kõige paremini,“ jätkab Pappel. „Nii samm-sammult iga oma soov läbi mõeldes tekib parem ettekujutus, kui suur ja kus peaks kodukontori ruum majas paiknema,“ sõnab ta.

Pappel ütleb, et praegu ehitatavate uute eramute puhul on tema kogemuste põhjal enamikul – umbkaudu 80%-l – uutest eramutest töötuba majja planeeritud. „Kui teadlikult seda tehakse, on keeruline öelda, sest minu kokkupuude tekib juba valmisprojektide faasis ning ise projekteerimisega ei tegele. Enamasti tekib teadlikkus läbi isikliku kodus töötamise kogemuse ja siis osatakse sellele rohkem tähelepanu pöörata,“ jätkab ta.

Shutterstock

Mõtle läbi kodukontori suurus

Pappeli sõnutsi on planeerimise juures esmatähtis aspekt kindlasti ruumi suurus. „Minu kogemus ütleb, et tööruumi suurus jääb umbes 12 m2 juurde ja see on planeeritud kas esimesele või teisele korrusel selliselt, et ruumi aknad ei jääks otse lõunasuunda, kus terav päike ruumis töötamise nii arvutiekraani kui töölaua taga eredama päiksega keeruliseks teeks,“ lausub ta ja soovitab ruumi kavandamisel kindlasti jälgida ka seda, kuidas saaks ruumis töölaua paigutada ning kuidas langeb aknast tulev loomulik valgus. Veel on töölaua paigutamisel Pappeli sõnul alati kasuks see, et töölaua taga istudes näeks ukseava ning töötaja tunneks ennast seeläbi mugavalt.

„Kodukontorisse tuleks arvestada ka oluliselt rohkem pistikupesi, kui teistesse ruumidesse, sest igasugu erinevad seadmed vajavad laadimist ja ühendamist ning seetõttu tasuks sellega kohe arvestada, mitte jääma lootma pikendusjuhtmetele,“ jätkab Pappel. Ideaalis võiks tema sõnul kodukontor paikneda elutoast ja köögist võimalikult kaugel, et müratase oleks väiksem ning töötamine oleks võimalik ka siis, kui pere kodus oma toimetusi teeb.

Üldjuhul on kodukontoris vajalik hea internetiühendus, mida täna on võimalik saavutada ka wifi- ja 3G-/4G-lahendustena. „Seetõttu pole majja arvutivõrgu kaabelduse tegemine tingimata vajalik. Samas, kui soovitakse stabiilsemat ühendust ja majja tuleb andmesidekaabel, on mõistlik  püsiühenduse lahendusena ka majja ning ka töötuppa andmeside kaabeldus viia,“ leiab Pappel. Ka jääb kodukontorite puhul Pappeli sõnul enamasti puudu pistikupesi ning see on kõige enam esinev puudus. Samuti olevat tihtipeale probleeme sellega, et ruumid paiknevad kärarikkamate tubade läheduses, mis kipub töötegijat häirima.

Shutterstock

Maksimaalselt looduslikku valgust

Pappeli sõnutsi oleks kõige arukam kasutada ära maksimaalne hulk loomulikust valgusest, mistõttu oleks hea mõte paigutada töökoht akna või akende tsoonis nii, et valgus tuleks küljelt. „Töökoha lisavalgustus on tavaliselt kohtvalgusti korraliku laualambi näol,“ märgib Pappel.

Üldiselt peaks kodukontori eesmärk olema Pappeli silmis praktiline töökoht laua taga töötamiseks, mille loob lisaks eeltoodule ennekõike kontorimööbel ja selle paigutus ruumis. „Inimene tunneb ennast hästi ja ka töiselt, kui ta saab lihtsalt ja mugavalt oma dokumendid ära panna – läheduses on vähemasti kapid ja riiulid – ning piisavalt suur töölaua tasapind ja korralik reguleeritava kõrgusega kontoritool.

Kindlasti peaks Pappeli sõnul olema kodukontoris võimalik reguleerida ruumi temperatuuri ning tagatud korralik ventilatsioon ehk ruumi õhuvahetus, et inimene saaks tunda end hästi. „Küte ja ventilatsioon lahendatakse majas tervikuna ning kindlasti ei tohiks sellest terviklahendusest ka kodukontorit ära unustada,“ leiab ta.

Ka Lauri Kook CR WWS OÜ-st kinnitab, et üha rohkem tuleb nüüdsel ajal ette oma koju kodukontori teadlikku planeerimist. „Oma kodu ehitusel, eriti kui on tegemist esimese koduga, seatakse vajadused tähtsusjärjekorda ning kui on vajadus ja ressurssi jätkub, siis ikkagi soovitakse vastava otstarbega lisaruumi,“ ütleb ta ja lisab, et viimase paari aasta jooksul on ca 50% eramuehitajaist endale sellise ruumi planeerinud. „Küll aga on ruumil enamasti mitu otstarvet: kabinet-külalistetuba-raamatukogu. Vähem on selliseid lahendusi, kus tehakse kabinet täiesti eraldi,“ täpsustab ta.

Sageli koos külalistetoaga

Ka Kook toonitab loomuliku valgustuse vajadust. „Kuna ruumi kasutatakse ka külalistetoana, planeeritakse sinna üldiselt ka lahtikäiv diivan. Kindlasti peaks olema raamatu- ehk dokumendiriiul, kirjutuslaud. Ruumi suurus on üldiselt jäänud 9–12 m2 vahele – just niisama paljust peaks piisama, et kõik vajalik ära paigutada. Ühendused on Kooki sõnul tavapärased: „Kõik, mida kasutatakse tänapäeval ka magamistubades,“ sõnab ta sõbraliku muigega. „Pistikud, internet ja kui on kaabeltelevisioon, siis kindlasti ka selle pistik,“ loetleb ta.

„Tähtis on, et kui sisekujunduslikult on paigas laua asukoht, siis seal peaks olema piisavalt voolupistikuid. Ütleme alati, et pigem jäägu paar-kolm pistikut kasutamata, kui et neid tuleb puudu ja peab hakkama kasutama nn vargapesi,“ paneb Kook inimestele südamele.

Arhitekti kommentaar: Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liidu president

Kui keegi alustab oma maja projekteerimisega, tasuks tal pöörduda kõigepealt arhitekti poole. Kõik küsimused räägitakse läbi ja lahendatakse projekteerimise käigus – alustades sellest, kellele, mida ja kuidas üldse kavandada. Kuna iga projekt on oma tellija nägu, siis siin ei saa teha üldistusi. Iga konkreetse tellija soovid, võimalused ja vajadused muutuvad lisaks aja jooksul, seega peavad ruumid olema paindlikud. On normaalne, et kortereid/maju ehitatakse elu jooksul ümber, kohandatakse vastavalt muutunud tingimustele. Kõiki elumuutusi ei ole arhitektil lihtsalt võimalik ette näha.

 

3 olulist asja, mida kodukontoris arvestada

Kristel Trell, portaali Kodus.ee toimetaja

Olen vahelduva eduga kodukontoris töötanud. Kodukontor, see kõlab väga mõnusalt, ent tegelikkuses tuleb päris mitmeid asju silmas pidada, kui tahad kodu (kaug)töös edukas olla.

Tänaseks olen sisutanud meie kodu ühte tuppa unelmate kodukontori, kus igale asjale leidub koht. Mul on piisavalt ruumikas töölaud koos kõige vajalikuga: arvuti jms tehnikavidinad, aga ka näiteks lauatelefon, mis telefoniintervjuude tegemisel oluline. Siis veel väike Panasonicu hübriidkaamera ning asjad, millega iga kell vajalik pilt lavastada. Ja minu raamatukogu!

Mulle kodukontor sobib: olen seal väga produktiivne ja lihtsalt niisama juulitamist ei tule eriti ette. Reaalne kontor – niisugune, kus sada inimest ühes ruumis töötab – on minu jaoks alati olnud pigem sotsiaalse suhtlemise koht. Ka täna organiseerin oma töösse suhtlemise päevad: need on täis silmast-silma arutelusid, koosolekuid, muidu olulisi üritusi või trehvunkse. Nii et kavatsen edaspidigi olla kodus. See tähendab, et tööl.

Kristel Trell

Siin aga minu nõuanded oma kogemustest:

* Kodukontor nõuab enesedistsipliini ja ajaplaneerimist, vastasel juhul jooksutad oma juhtme rööprähklemisega üsna kiirelt kokku.

* Kodukontor ei võrdu üksikvangistusega: organiseeri oma töö nii, et saad kolleegide ja teiste inimestega piisavalt suhelda.

* Arvesta, et kodukontoris pead kõik selle, mis sulle tööks vajalik – neti- ja telefoniühendus, korralik arvuti-läpakas-nutitelefon jms, ka korralik töölaud, riiulid jms – koju muretsema. Kui oled eraettevõtja, pead ka ise selle eest tasuma, kui tööandja nõustub su kaugtööga, peab tema selle eest hoolitsema, et su kodukontoris oleks kõik töötingimused tagatud. Samuti on tööohutus ning tervislik töökeskkond kodukontoris olulised – kipaka taburetiga tolmuses koridorinurgas ei tule tulemuslikust tööst midagi välja.

Artikli märksõnad