Kas muusika aitab terveneda?
Siiri Lelumees
Kodutohter
muusika, tervis
Katsed on näidanud, et kui operatsiooni taustaks mängib muusika, mis avaldab inimesele rahustavat ja lõõgastavat mõju, siis kulub lõikuse ajal vähem medikamente. | Shutterstock

Muusikaline eneseväljendus on üks osa inimeseks olemisest – maailmas ei ole ühtegi kultuuri, kus muusikat ei eksisteeri. Sellest, kuidas saab muusikat oma tervise hüvanguks tööle panna, räägib muusikapsühholoog Dali Kask.

Juba ammustesse aegadesse tagasi minnes näeme, et seal, kus on olnud inimene, on olnud ka muusika. Läbi sajandite on inimene kasutanud seda enese väljendamiseks ja enesega toimetulemiseks. "Muusikateraapias on olnud alati kolm komponenti: haigus, muusika ja keegi, kes aitab tervenemisprotsessi läbi viia. Loodusrahvaste hulgas olid selleks šamaanid, kes kasutasid šamaanitrummi, et saada kontakti väljaspool meie teadvust olevate jõududega. Nad uskusid, et kuri vaim on inimese sisse tulnud ja ta haigeks teinud. Šamaan viis end trummimängu ja rituaalide abil transsi, et teispoolsusega kontakti saada ja näha, mis haiget inimest vaevab," selgitab muusikapsühholoog Dali Kask. "Mõnes mõttes toimib see tänapäevases käsitluses samamoodi. Muusika ja helid avaldavad inimesele mitmeplaanilist toimet, mõjutades muu hulgas ka alateadvust, kus võib peituda haigusi põhjustavaid allasurutud mälestusi ja teadvustamata konflikte."

Muusikapsühholoogiaga hakati teaduslikul tasandil rohkem tegelema 19. sajandi teisel poolel. Uurijaid huvitas, kuidas helid mõjutavad meid füsioloogiliselt: kuidas helilained jõuavad kõrvade kaudu ajju ja liiguvad mööda kuulmisteid erinevatest ajupiirkondadest läbi. Kõige sellega kaasneb terve hulk füsioloogilisi ja emotsionaalseid reaktsioone. "Kui meile muusika ei meeldi, võib pulss kiireneda, vererõhk tõusta ja inimene võib hakata higistama. Samas meeldiva muusikaga võib pulss aeglustuda, hingamise sagedus muutub rahulikumaks. See omakorda lõdvestab ja rahustab meie keha ja meelt," selgitab muusikapsühholoog. Inimeste reaktsioonid on väga individuaalsed, ja eri hetkedel võib reaktsioon olla isesugune ka ühe inimese puhul. "Universaalselt mõjuvat muusikat ei ole olemas. Kõik sõltub keskkonnast, inimese emotsionaalsest ja tervislikust seisundist, isegi tema vanusest ning soost."

Muusika rahustav ja ergutav mõju

Muusikateraapias eristatakse tinglikult kahte suurt alaliiki.

1. Sedatiivne muusika ehk rahustav muusika. "Seda muusikat iseloomustavad aeglane tempo, pehmed kooskõlad, legato ehk seotud noodid, mahedad tämbrid, voolav meloodia, sujuv harmoonia, etteaimatavus: me teame umbkaudu, mida oodata; millal lugu lõpeb; millal on kulminatsioon ja selle lahendus. Selline muusika võib vallandada mitmesuguseid füsioloogilisi reaktsioone: vererõhk alaneb, pulss aeglustub, lihased lõdvestuvad, pupillid ahenevad, higistamine väheneb. Paljudel inimestel tekib soojatunne. Tekib üldine rahulolutunne." Sellist muusikat kasutatakse sageli lõõgastavatel raviprotseduuridel, saunades ja spaades.

2. Stimuleeriv muusika ehk toniseeriv ja ergutav muusika. "Seda muusikat iseloomustavad rõhutatud kindla struktuuriga rütmifiguratsioonid, kiirem tempo, vahelduv dünaamika, crescendo'd (valjenemine) ja diminuendo'd (vaiksemaks jäämine), tihe faktuur, ootamatud harmooniad ja etteaimamatud meloodiajooned. Väga lihtsalt öeldes: selles muusikas juhtub palju. Sellise muusika kuulamise tulemusena võib inimene hakata kiiremini hingama, tema pulss kiireneb, pupillid laienevad ja võib tekkida jahedustunne. Tekib erutusseisund."

Pähe turgatab küsimus: miks selline muusika on hea? "Kui konkreetne pala meid ei ärrita, siis võib ta meid erksaks teha – stimuleerivat muusikat võib väsinuna kasutada iseenda virgutamiseks," ütleb Dali Kask. Ergutavat muusikat kasutatakse näiteks trennides, kus muusikas olev rütm, tempo ja väga sageli ka helitugevus suunab treeningut, selle ülesehitust ja intensiivsust. "Edukaid katseid on tehtud pikamaajooksjatega, kelle puhul kasutati spetsiaalselt valitud muusikapalu, et muuta nende treeningut intensiivsemaks, et nad jaksaksid rohkem. Kasutatud muusikapalade rütm ja tempo toetasid jooksjate liikumise rütmi. On oluline, et kasutatava palaga käiks kaasas emotsionaalne komponent – lugu peab inimesele meeldima. Kui treeningu taustaks kasutatav muusikapala sportlasele meeldib, siis ei pruugi ta panna tähele, et on kiiremini või kauem jooksnud."

Meloodia peab meeldima

"Uuringud näitavadki seda, et kui inimene on muusikapalaga tuttav ja see talle meeldib, siis on ka selle mõju suurem," kinnitab Dali Kask. "Näiteks ühes uuringus kuulasid naised sünnituse ajal muusikat – just sellist, mille nad olid ise valinud ja mis neile meeldis. Kuna muusika mõjus neile rahustavalt ja keha lõõgastus, siis valutundlikkus vähenes ja sünnitus muutus kergemaks."

Katsed on näidanud, et kui operatsiooni taustaks mängib muusika, mis avaldab inimesele rahustavat ja lõõgastavat mõju, siis kulub lõikuse ajal vähem medikamente. "Isegi kui inimene on narkoosi all, ei lülitu kuulmismeel välja. Samamoodi on uuritud ka koomapatsiente, kes reageerivad helidele, rütmidele ja meloodiale hingamise muutuste ning kehaliste märkidega, näiteks aimatava käepigistusega," räägib psühholoog.

"Muusikateraapias lähtutakse sellest, et muusika avaldab kõige paremini toimet siis, kui see on vastavuses kliendi probleemidega, tema seisundi ja võimetega. Alles seejärel on võimalik liikuda soovitud eesmärkide suunas. Seega on oluline, kuidas muusikat teraapias kasutatakse," sõnab Dali Kask.

Pane muusika enda kasuks tööle

Muusikat saab kasutada ka enda meeleolu ja seisundi juhtimiseks. "Kui pärast lõunasööki tekib loomulik energialangus, siis võiks võimaluse korral kuulata muusikat, mis teeb erksaks ja annab energiat – nii saab end väga kiiresti virgutada. Iga kord ei olegi vaja kohvi võtma minna. Selle asemel võib teha endale meeldivatest stimuleerivatest muusikapaladest playlist'i ehk kuulamisnimekirja, ja miks mitte veidi isegi muusikaga kaasa liikuda." Samamoodi võib õhtul, kui tunned end ärevana ja mõtted keerlevad peas, valida kuulamiseks rahulikke muusikapalu või helisid. Muusikapsühholoog soovitab muusikast isegi kaugemale vaadata: "Mõnele sobivad hoopis loodushääled: linnulaul, lainete loksumine, millel on rahustav ja hea intervalliga perioodilisus, mis aitab uinuda."

Muide, muusikat võib kasutada ka oma tunnete juhtimiseks. "Kui on väga kurb olla, võib valida minoorset muusikat, mis seda tunnet toetab – see aitab hetkeemotsiooni paremini määratleda ja läbi elada. Näiteks leina korral võib muusika aidata tunnetel avaneda, puhastuda – nii saab emotsioonid endast välja ohutul ja turvalisel moel." Muusika aitab ka halva tuju korral. "Ka mul endal on mõnikord olnud juhuseid, et tuju on halb, tulen tööle, panen klapid pähe ja kuulan toredat 1970. aastate diskot, ja juba tunnen, et tegelikult on väga hea olla. Kui on mingi muusika, mille kohta sa tead, et see sind ergutab, siis soovitan seda julgelt kasutada," annab muusikapsühholoog nõu.

Tasub jälgida oma sisetunnet

Kui me tahame reguleerida oma elu muusikaga, tasub jälgida oma sisetunnet: kas vajad näiteks jalutuskäigul reibast muusikat või soovid kõndida hoopis vaikuses. "Kui ollakse väga väsinud, siis ei pruugigi tahta muusikaga end reipamaks muuta. Alati võiks lähtuda sellest, milline on hetkeseis." Paljud inimesed kasutavad muusikat või muud helilist tausta kui tühimiku täidet: lähevad koju ja panevad televiisori endale koduseks fooniks. "Meil tuleks õppida olema ka vaikuses, õppida olema iseendaga, kuulata omaenda häält ja mõtiskleda, mida ma tunnen ja tähele panen. Muidu ei pruugi enam iseennast kõige selle paljususe keskel üles leida. Ma arvan, et see on tänapäeva inimesel üks suurimaid väljakutseid," leiab muusikapsühholoog.

Teraapiline muusika haiglas

Dali Kask: "Koostöös Põhja-Eesti regionaalhaiglaga oleme keemiaravi päevaraviosakonda loonud rahustava mõjuga helipildi eesmärgiga leevendada patsientide ärevust ja protseduuridega seotud ebamugavustundeid. Kuna haiglakeskkond on väga keeruline, siis tegime projekti raames väga põhjaliku eeltöö. Selgitasime välja, millised helid ja kuidas haiglakontekstis toimivad. Iga muusikapala tekitab patsientidele individuaalseid assotsiatsioone ja mälestusi. Meie eesmärk oli luua harmooniline ja neutraalne keskkond, mis ei tõmbaks liialt tähelepanu. Tegime patsientide hulgas küsitluse ja veendusime, et oleme suutnud seatud eesmärgi saavutada."

Ka beebi kuuleb ema kõhus

Dali Kask: "Kõrvad arenevad lootel välja 18.–22. elunädala vahel, siis hakkab loode ka kuulma. Eelkõige kuuleb ta kõiki neid helisid, mis tulevad ema organismist seestpoolt. Lisaks kuuleb ta ka väljastpoolt tulevaid tugevaid helisid. Näiteks kui ema kuulab rütmikat valju muusikat, siis see äratab loote üles, teeb ta erksaks ja loode võib hakata liigutama. Rahulik muusika omakorda võib last rahustada. Ühe katsega tuvastati, et kui ema laulis raseduse viimasel trimestril iga päev ühte ja sama hällilaulu, siis hiljem, kui lapsel hakkas arenema kõne, omandas ta selle hällilaulu kiiremini kui teised lastelaulud. Kuna mälu hakkab arenema juba looteeas, siis tekivad lastele esimesed helilised jäljed mälusse lootejärgus. Esimesed sellised tuttavad helid on seetõttu ema ja isa hääl – need tuttavad hääled mõjuvad lapsele hiljem rahustavalt ja turvatunnet loovalt."

Kaubanduskeskuse muusikal oma eesmärk

Dali Kask: "Kaubanduskeskustes kõlaval muusikal on mitu funktsiooni. Näiteks mõjutavad muusika tempo ja rütm inimeste liikumise kiirust ja kaubanduspinnal viibimise aega. Muusikavalikuga on võimalik luua ettevõtte imagot ja edastada ettevõtte väärtuseid. Peab ka arvestama, et kaubanduskeskustes ei ole kunagi vaikust – seal on mitmesuguseid müraallikaid. Näiteks ventilatsiooni- ja külmutusseadmed tekitavad madalsageduslikku vibratsiooni ja loovad mürafooni (inimesed, kassaaparaadid, ostukärud jms) ning mõjuvad stressi tekitavalt. Olmehelide summutamiseks ja selleks, et muuta keskkond inimestele (nii klientidele kui ka töötajatele) meeldivamaks, kasutatakse taustmuusikat. Muusika meloodia, harmoonia, rütm ja tempo aitavad olmehelisid maskeerida, sidudes üksikud lärmi tekitavad olmehelid konteksti, mida inimpsüühikal on lihtsam taluda."

Musitseerimiskogemus

Dali Kask: "Paljud inimesed arvavad, et musitseerimine on muusikute pärusmaa. Selliseid hoiakuid kujundavad nii lapsevanemad, sõbrad kui ka muusikaõpetajad. See tekitab paljudes inimestes hirme ja eelarvamusi, mis on võtnud neilt võimaluse kogeda koosmusitseerimise rõõmu. Muusikateraapias kasutatakse aktiivseid meetodeid, mille mõjul õpivad inimesed ennast väljendama musitseerimise kaudu. Olen pakkunud oma koolitustel käijatele võimalust osaleda selles ise ja näha oma kolleege koosmusitseerimises ning saada seeläbi positiivne ja uut moodi kogemus koostööst, ühes rütmis mängimisest ja püstitatud eesmärgi saavutamisest."