Kas mittekandvaid vaheseinu võib alati eemaldada?
kodus.ee
Kindlasti ei tohi isetegevuslikult ohtu seada hoone seisukorda ning teiste elanike kinnisvara. | Shutterstock

Millal võib ehitustöid teha ilma projektita ja millisel juhul tuleb aga hankida kooskõlastused ning taotleda vajalikud load? Domus Kinnisvara kutseline maakler Piret Rondo kirjutab sellest lähemalt.  Siiski oma suva järgi ei või ka mittekandvaid seinu maha võtta, muuta küttesüsteemi või laiendada oma eluruumi rõdu arvelt.

Ehitusseadustiku mõistes on kõikide tööde tegemise aluseks projekt. Ehitusseadustiku lisa 1 määrab, millisel juhul on projekt vaja esitada kohalikule omavalitsusele, et taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis.
Eluhoones ümberehitamiste korral, kui muudetakse või asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, muudetakse hoone välisilmet, paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteeme (sh õhksoojuspumbad, kaminad jms), on vajalik koostada projekt ja esitada see koos ehitusteatisega kohalikule omavalitsusele.

Küttekolle peab ohutu olema

Kui  kamin või õhksoojuspump paigaldatakse lisakütteallikatena, siis on vajalikud dokumendid, mis tõestavad, et küttekolle on ohutu ja kasutatav. Projekt, ühistu nõusolek ja ehitisregistris kanne kütteliigina kirjas. 
Kui vajalikud kooskõlastused ja dokumendid on kadunud, siis kasutusteatise menetluse protsessis litsentseeritud pottsepp vaatab küttekolde üle ja annab oma hinnangu selle ohutuse kohta.
Õhksoojuspumba paigaldamisel on samuti vajalik ühistu nõusolek ehk kõigi kaasomanike nõusolek, projekt ning kohaliku omavalitsuse nõusolek, kes teeb registrisse vastava kande.

Ehitise osaks olevad kõik hooneosad, nii välis- kui ka siseseinad ja ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed (nt keskküttesüsteem), mis on vajalikud ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega ka korteriomandi reaalosa piiridesse jäävasse seinte muudatuste tegemiseks on vajalik kõikide kaasomanike nõusolek juhul, kui on tegemist asja olulise muutmisega.
Iga ehitustöö jaoks on vaja hinnata, kas on tegemist asja olulise muutmisega või mitte. Ehitusseadustiku alusel ei ole mittekandva seina eemaldamine või lisamine ehitustöö, mis nõuaks luba Ehitusseadustiku mõistes, kuid eeldab siiski kaasomanike (ühistu) teavitamist planeeritavatest töödest. 

Eluruumi ei saa suva järgi rõdu arvelt suurendada

Mida vanema majaga on tegemist, seda rohkem on see vajunud ja näiteks on ülemise korteri omanikul allkorrusel asuva eemaldatava vaheseina peal suur nõukogudeaegne sektsioonkapp täis kristalli, serviise ja entsüklopeediaid. Kui nüüd alumise korteri omanik teadmatuses oma korteris vaheseina eemaldab, võib suuri kahjustusi saada terve maja.
Sageli on ette tulnud ka planeeringu muudatusi, kus on soovitud teha aknaga vannituba senise köögi või magamistoa asemele. Ka siin on vajalik projekteerija või mõne teise pädeva isikuga läbi arutada, et tehtavad muudatused ei rikuks teiste kaasomanike õigusi või huve. Näiteks on planeeritava vannitoa all oleval naabril selle koha peal magamistuba.

Lodža arvelt korteri eluruumi pinna suurendamiseks on vajalik samuti üldkoosoleku otsust, projekti ja kohaliku omavalitsuse luba, kes teeb kande ehitisregistris. Kinnistusraamatus kande muutmiseks on vajalik minna notari juurde ja selleks on vajalik kõigi kortermaja elanike kohalolek, mis sageli ei õnnestu ja seetõttu ehitisregistri andmed ja kinnistusraamatu kanded ei ühti.

Allikas: Domus Kinnisvara
Kuidas leida head katusemeistrit ja kuidas kontraollida katusefirma tausta, sellest loe pikemalt siit.