Hubane eklektika väärikas kuues
Maris Takk
Diivan
home-decor-kitchen
Võimalikult palju algsetest detailidest, seal-hulgas uksed, kardinapuu, parkett ja laekarniisid, õnnestus säilitada ning taastada. | Terje Ugandi

Eestiaegse kivimaja väljapeetus ja mõningane elitaarsus ei heidutanud Mari-Liisi ja Martinit looma ühte sellisesse hubast, sooja ning stiilide paljususele ja külalistele avatud kodu.

Originaalitruu

Korter oli uute omanike kätte jõudes väsinud olekus ja vajas turgutust. Eelmine omanik oli selle tubade kaupa välja üürinud ja kõik toad olid seetõttu ka isemoodi remonditud ning põrandad ja seinad paksu värvikihi all. Õnneks polnud aga suuremaid ümberkorraldusi tehtud, nii et põhjalike «väljakaevamiste» käigus tuli värvikihi alt välja imeilus kalasabaparkett koos nurgaliistude ja teise detailidega. Võimalikult palju algupäraseid detaile ja esemeid päästeti ning restaureeriti – uksed, laekarniisid ja -rosetid, messingist kardinapuu ning isegi mõni ukse käepide, mis oli originaalina säilinud. Saja ruutmeetri suuruse korteri planeering jäeti suures osas muutmata, eraldi köögi ning suure elu- ja söögitoaga kodu just otsitigi. Olles piisavalt palju elanud avatud köögiga korterites, tundus palju süüa tegev ja külalisi võõrustav pere vajadust eraldi köögi järele, et toidutegemise lõhnad tervet elamist ei täidaks.

 Kodu täituvus prooviti järele eelmisel Jazzkaare kodu-kontserdil – elutuppa mahtus 35 rõõmsat muusikasõpra. Ainsa ümberkorraldusena otsustati suur magamistuba garderoobi võrra väiksemaks teha ja uks seetõttu veidi teise kohta viia. Tulemuseks on anfilaadisarnane süsteem elu-, söögi- ja magamistoa vahel, mis näeb väga originaalitruu välja.

Ajalooga asjad ja kunst

Korteri värvigamma põhineb lihtsuse ja funktsionaalsuse põhimõttel – seinad ja lagi värviti valgeks, magamistuba ja koridori seinad halliks – et oleks lihtne üle värvida, kui pere pisim liige on omi täiendusi teinud. Monokroomne taust on rahulik kest eri ajastust pärit mööblile, tekstiilidele ja kunstile, mida leidub selles kodus väga palju. Suur osa mööblist pärineb Mari-Liisi ja Martini varasematest kodudest. Esemeid on elu jooksul kogunenud omajagu ja nii mõnelgi on oma põnev lugu. Söögilauatoolid on pärit näiteks Mari-Liisi eelmise töökoha, disainibüroo Velvet vanast kontorist ja lastetoa pesakastikujuline kapike Skype’i eelmisest kodust.

Puuduvad mööbliesemed otsiti kokku peamiselt vanakraamipoodidest ja Ikeast, sobitades kokku eklektilise, ent üksteist täiendava terviku. Väärika ja ajaloolise kesta sisse ei kardetud luua paindlikku, elanike isikupära peegeldavat ning eri stiile ja ajastuid kombineerivat tervikut. Liiga rangelt ega jäigalt pole ka ükski asi paigas – väikese lapse ja soovide muutumise tõttu tõstetakse korteris mööblit pidevalt ümber. Kunstil on siin kodus väga eriline koht ja seda leidub nii maalide, graafiliste lehtede, fotode kui ka plakatite näol. Peale vabade seinapindade on esiku pikas seinas avatud pop-up-galerii, mida pidevalt uute teostega täiendatakse. Lemmikud on Austraalias elanud väliseesti kunstnik Karl Manberg, Berliinis resideeriv Eleny Kasemets, illustraator Marju Tammik, klassik Jüri Arrak ja paljud teised.

Pearõhk valgustitel

Kui korteri planeering, mööblivalik ja paigutus sai arhitekti haridusega Martinil ja Mari-Liisil oma jõududega paika pandud, siis valguslahenduse loomisel kutsuti appi professionaalid. Eelnevate heade kogemuste tõttu kaasati Lampardi naiskond, kelle kohta jagub pererahval vaid kiidusõnu. «Nad on maailmaklassi valgustusspetsialistid, kes suudavad kaasa mõelda kogu sisekujundusprojektis ja oskavad anda häid soovitusi alates disainiklassikast kuni funktsionaalsete lahendusteni,» kiidab Mari-Liis. Peale uute põnevate leidude sai teostatud ka mitu ammust unistust. «Liigutatav Flosi seinavalgusti oli mul meeles mõlkunud vist juba 20 aastat, lõpuks leidus õige aeg ja koht,» rõõmustab ta. Mõni välja pakutud valgusti tundus esmapilgul isegi liiga efektne ja toretsev, aga rahulikult kaalutledes, usaldades ja lõpuks tulemust nähes on nad just õigel kohal. Lampidel pole siin kodus kindlasti vaid valgustamise roll, vaid need tõusevad ka esile ja püüavad pilku.

Perfektsionismi taotlevate disaineritena hoiti peale suure pildi silma peal ka väikestel detailidel. «Kõige kauem kulus meil vist aega ja vaidlusi, millised lülitid valida, et need sobituks maja arhitektuuriga, aga samas liiga retrod ei oleks,» selgitab perenaine. Lõpuks jõuti moodsa puudutusega klassikaliste Berker R1 lülitite-pistikupesadeni.