Austades arhitektuuri
Tiina Kolk
Kodu & Aed
Köögis on kõik käepärane: siin saab mugavalt ka suuremale seltskonnale söögiaegu ette valmistada. | Juta Kübarsepp

Aimar ja Maarika Lauri kaunis kodus „kindralite majas” moodustavad hoone arhitektuurilistele elementidele viitavad sümpaatsed kujundusdetailid, stiilne sisustus ja põlvest põlve pärandatud armsad esemed kokku toreda terviku. Kodu pälvis konkursi ”Kodu kauniks 2016” finalistipreemia.

 

Kes: Aimar (53) ja Maarika (54) Laur

Mis: 124 m² korter Edgar Johan Kuusiku projekteeritud kortermajas

Kus: Tallinna kesklinnas

Kaua tehtud, kaunikene – see tõdemus iseloomustab kõige paremini perekond Lauri kulutatud aega ja energiat, mis läks oma korteri remontimisele ja sisustamisele. Pool tosinat aastat tagasi hakkasid nad Tallinnas endale kodu otsima.

„Olime siis pea paarkümmend aastat Soomes elanud ja plaanisime Eestisse naasta. Toona oli meil kindel soov saada elamine kesklinna, aga sobiva leidmine võttis mitukümmend kuud aega,” meenutab restorani- ja suurköökide alal tegutsev ettevõtja Aimar Laur ning lisab, et neil olid oma kriteeriumid: eestiaegne maja kõrgete lagede ja avara elutoaga, samuti pidi majas olema lift ja sisehoovis auto parkimiskoht.

Euroremondist tagasi algupära poole

Laurid käisid kolme aasta jooksul vaatamas kümneid kortereid vanalinnas ja Kadriorus, samuti Politseiaia ümbruses, aga ükski neist ei kõnetanud nii nagu nende praegune kodu, mis asub arhitekt Edgar Johan Kuusiku projekteeritud majas Politseiaia naabruses. „Siia tulles tundsime mõlemad, et see on õige,” mainib Maarika. Tegelikult oli toona viietoaline korter nn euroremonditud ja sellesse oleks võinud kohe sisse kolida. Kuid uutel omanikel oli plaan taastada kodu võimalikult originaalilähedaselt. Kõigepealt avasime seinad, laed ja põrandad müürideni lahti,” selgitab mees, keda hämmastas maja kehv ehituskvaliteet: elamu püstitati ju vabadussõjas võidelnud kindralitele, aga kolmekordsetesse tellisseintesse oli pandud kättejuhtuvaid kive.

„Meile meeldis, et saame teha pargipoolsesse külge avara elutoa,” lausub naine. „Remont kestis kaua, sest meil polnud kiiret. Saime kahekesi põhjalikult arutada ja vahel ka vaielda, enne kui leidsime ühise lahenduse. Alles siis pöördusime professionaalide poole.” Pärast seda, kui arhitektuuri tudeerinud Sven Sõrmus tegi esialgsed joonised, moodustasid nad töörühma, kuhu kutsusid sisearhitekt Lasse Ira ning kaasasid isegi ehitusjärelevalve, sest Laurid tahtsid õigesti (kvaliteetselt) ehitatud elamist. „Meil tekkis arhitektiga hea klapp, sest ta arvestas meie soovidega, aga pakkus alati ka omapoolseid lahendusi,” kiidavad Aimar ja Maarika. Praegu on korteris kolm tuba ja kaks vannituba, teine neist väikese aurusauna ja aknaga. Algse planeeringu järgi oli selle vannitoa asemel köök ja aurusauna asukohas sahver.

Plastaknad asendati puidust mürasummutavate akendega, siseuksed telliti originaalide järgi Haapsalu Uksetehasest. Seinad on käsitsi krohvitud, põrandal tammepuust kalasabaparkett.  „Tahtsime jätta originaalparketi alles, aga see polnud lihtsalt võimalik, sest praeguse ühe toa asemel oli varem kolm ja nende vaheseinte „triipe” olnuks väga raske ülejäänud põrandaga tervikuks siduda. Sisearhitekti ettepanekul tellisime Leedust täistammepuust veidi laiemate liistudega parketi, mille elutoas toonisime puhveti järgi tumedamaks, kabinetis jätsime heledaks,” kommenteerib Aimar otsust.

Aga maja sünniaegadest on pärit Inglismaal tehtud algupärased radiaatorid eestikeelsete kirjadega „soe vesi” ja „külm vesi”. Kuna neid ei saanud maja ühtse veesüsteemi tõttu eemaldada, siis polnud võimalik radiaatoritaguseid seinu ka krohvida, aga mehed jõudsid viimaks nupuka lahenduseni: nad võtsid aknalauad lahti ja panid seina paekiviplaadid, kaminaga ühesugused.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodu & Aed.