Aedfloksidest võlutud | 1200 sordiga Euroopa üks suuremaid kollektsioone
Aarne Kähr
’Déjà vu’ – rahva lemmik 2017. aasta Mädapea floksipäevadel. | erakogu

Umbes 1200 sordiga aedfloksikollektsioon Lääne-Virumaal Mädapea mõisas on üks suuremaid Euroopas.

Mädapea mõisaproua Marika Vartla on nagu kiirrong floksimaastikul, ilma peatuste ja lõppjaamata. See, mis on juhtunud Mädapea aias ja eriti floksiaias, on uskumatu ime. Tean 800 sordiga aed-leeklille ehk aedfloksi (Phlox paniculata) kogusid Leedus ja Saksamaal, kuid Marika Vartla on neist mängleva kergusega, taha vaatamata, mööda kihutanud.

Mis on floksiaia fenomen? See on Marika suur tahe ja uskumatu energia.

Eelmise aasta augusti alguses toimusid juba teist aastat floksipäevad. Mõisa aeda ja ruume täitvas melus olid kontserdid, ekskursioonid ja ka lõikeõite näitus, kus külastajad said välja valida neile enim meeldinud sordid. Rahva lemmikuks osutus Peterburi sordiaretaja Juri Markovski sirelililla-valgekirju ’Déjà vu’.


Idanaabrite kummardus Eestile
 

Markovski sorte iseloomustab peale hea värvitunnetuse ka õitsemise varasus. Augusti alguseks, kui Mädapeal peetakse floksipäevi, on sageli osa tema sorte juba õitsenud. Me elame põhjamaal, kus suvi on lühike. Varajaste sortide suur väärtus on selles, et need pikendavad aedflokside õitsemisaega.

Peterburis on veel teisigi väga loomingulisi floksiaretajaid, näiteks Ljubov Golubitskaja ja Oksana Kudrjavtseva. Vene sordid on Euroopas kõrgelt hinnatud just oma eriliste värvide ja haiguskindluse poolest.

Meeldiv on tõdeda, et Ljubov Golubitskaja on andnud oma uutele sortidele Eestiga seotud nimesid: ’Anne Veski’, ’Marika’, ’Malenkaja Estonka’. On olemas ka ’Elva’. Aretajal ongi tore plaan hakata edaspidi uusi sorte ristima Eesti linnade järgi ja anda seeriale nimi „Puhkus Eestis”.

Aedflokside sordiaretus on mastaapne töö. Pole nii, et külvad kümme seemet ja saad viis sorti.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodu & Aed.
Artikli märksõnad